SISEARHITEKTUURSED PROJEKTID ALATES 2019
erakliendid
Koostöös Tuuli Järvelaid Sisekujundusstuudioga
- 4-toalise ridaelamu sisearhitektuurne lahendus Saueaugu arenduses: kontseptsioon, erimööbel ja lahtine mööbel;
- Ridaelamu sisekujundusalane nõustamine Sauel Muskaadi tänaval;
- Eramu Harkus, Harjumaal: valik erimööblit ja lahtist mööblit;
- 6-aastase tüdruku toa sisekujunduslahendus: kontseptsioon, erimööbel, lahtine mööbel;
- 3-toalise korteri sisearhitektuurne lahendus Kentmanni tänaval Tallinnas: kontseptsioon, erimööbel ja lahtine mööbel.
Personaalsed kliendid
- 2-toalise korteri sisearhitektuurne lahendus Sõpruse puiesteel Tallinnas: kontseptsioon, erimööbel ja lahtine mööbel;
- 1-toaline korter Manufaktuuri tänaval Tallinnas;
- 3-toaline korter Manufaktuuri tänaval Tallinnas: kontseptsioon, erimööbel, lahtine mööbel;
- 2-toaline korter Luise tänaval Tallinnas;
KAHANEVA RAHVASTIKUGA KAEVANDUSLINNA VÄLJAVAATED. ORU ASULA STRUKTUURPLAAN
2019
LÕPUTÖÖ
Juhendaja: Irina Raud
Ida-Virumaa linnade ja asulate teke on seotud rasketööstusega. Sealsed elupiirkonnad on tekkinud
1920-1980. aastatel rajatud tehaste ja kaevanduste lähedusse, et majutada sealseid töölisi.
Majanduslikel eesmärkidel rajatud asulate kavandamisel polnud oluline ümbritseva keskkonna
arendamine, vaid mõne suurema piirkonna teenindamine. 1990. aastate esimesel poolel suleti
mitmed Ida-Virumaa tehased ja töölisasulad. Nendest on tänaseks saanud inimtühjad mahajäetud
hoonetega paigad. Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu säästvale arengule ning uuritakse
endiste tööstuskomplekside säilitamise ja kasutuse võimalusi, et tagada elanikele töö ja
elamistingimused. Üheks põhjuseks on ka tööstuspärandi hoidmine ja säilitamine.
Eestis on mahajäetud endiseid turbakaevandusi ligikaudu 15 000 ha. Säästliku kasutamise ja
keskkonnaprobleemide seisukohast on viimasel 15 aastal uuritud turbavarude kasutamist ja
mahajäetud turbaalade rekultiveerimise võimalusi.
Säästva arengu dokumendid, Maapõueseadus ja Kaevandamisseadus reguleerivad kaevandamist ja
nende alade hilisemat korrastamist. Keskkonnaministeerium on kirjeldanud, et üks eesmärke on
kasutusele võtta mahajäetud jääksoode alad või kuivendatud turbaalad, et looduslikus olekus soid ja
rabasid tootmise eesmärkidel tulevikus kasutusele ei võetaks. Tartu Ülikooli, Maaülikooli ja
Keskkonnainvesteeringute Keskuse teadlased uurisid niisuguste alade korrastamise võimalusi. Suur
osa jääksoid asuvad inimasustusest eemal, mistõttu on kriitikana välja toodud jääksoos kasvatatava
toodangu väljavedamise kõrgeid transpordikulusid. Analüüsides Ida-Virumaa kaevanduslinnade ja
-asulate arenguperspektiive uuritakse jääksoo läheduses asuva Kohtla-Järve Oru linnaosa
potentsiaali edendada kohalikku majandust jääksoo kasutuselevõtuga. Käesolevas magistritöös
vaadeldakse mahajäetud jääksoo kasutuselevõttu majanduslikel ja linnaruumi elavdavatel
eesmärkidel.
1920-1980. aastatel rajatud tehaste ja kaevanduste lähedusse, et majutada sealseid töölisi.
Majanduslikel eesmärkidel rajatud asulate kavandamisel polnud oluline ümbritseva keskkonna
arendamine, vaid mõne suurema piirkonna teenindamine. 1990. aastate esimesel poolel suleti
mitmed Ida-Virumaa tehased ja töölisasulad. Nendest on tänaseks saanud inimtühjad mahajäetud
hoonetega paigad. Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu säästvale arengule ning uuritakse
endiste tööstuskomplekside säilitamise ja kasutuse võimalusi, et tagada elanikele töö ja
elamistingimused. Üheks põhjuseks on ka tööstuspärandi hoidmine ja säilitamine.
Eestis on mahajäetud endiseid turbakaevandusi ligikaudu 15 000 ha. Säästliku kasutamise ja
keskkonnaprobleemide seisukohast on viimasel 15 aastal uuritud turbavarude kasutamist ja
mahajäetud turbaalade rekultiveerimise võimalusi.
Säästva arengu dokumendid, Maapõueseadus ja Kaevandamisseadus reguleerivad kaevandamist ja
nende alade hilisemat korrastamist. Keskkonnaministeerium on kirjeldanud, et üks eesmärke on
kasutusele võtta mahajäetud jääksoode alad või kuivendatud turbaalad, et looduslikus olekus soid ja
rabasid tootmise eesmärkidel tulevikus kasutusele ei võetaks. Tartu Ülikooli, Maaülikooli ja
Keskkonnainvesteeringute Keskuse teadlased uurisid niisuguste alade korrastamise võimalusi. Suur
osa jääksoid asuvad inimasustusest eemal, mistõttu on kriitikana välja toodud jääksoos kasvatatava
toodangu väljavedamise kõrgeid transpordikulusid. Analüüsides Ida-Virumaa kaevanduslinnade ja
-asulate arenguperspektiive uuritakse jääksoo läheduses asuva Kohtla-Järve Oru linnaosa
potentsiaali edendada kohalikku majandust jääksoo kasutuselevõtuga. Käesolevas magistritöös
vaadeldakse mahajäetud jääksoo kasutuselevõttu majanduslikel ja linnaruumi elavdavatel
eesmärkidel.
Projekteerimisettepanek. Fookuses linnakeskus.
Lõige projekteeritud peatänavast
5-korruseliste kuni 4 trepikojaga hoonete
rekonstrueerimise ettepanek (vasakul) |
5-korruseliste 5-6 trepikojaga hoonete
rekonstrueerimise ettepanek (paremal) |
Oru asula struktuurplaneering
KORTER JÕHVIS
2019
Korteri algse nõukogudeaegse sisearhitektuurse lahenduse kaasajastamine vastavalt kliendi soovidele ja visioonile. Sellesse väikesesse 3-toalisesse korterisse asusid elama ema koos kahe väikelapsega.
"TALLINN 2034" nr 6
V kursuse planeerimisprojekti näitus TalTechi klaasgaleriis
2019 jaanuar
Juhendajad: Ignar Fjuk, Ivan Gavrilov
Plansett number 6 näituselt "Tallinn 2034"
TURUHOONE TAMMSAARE PARGIS. 2018
Juhendaja: Raul Vaiksoo
7. jaanuar 2019 Tallinna Tehnikaülikool
7. jaanuar 2019 Tallinna Tehnikaülikool
Autorid: Maarja Abel ja Kadri-Ann Kertsmik.
Uue turu hoone valmis aastal 1896. Kuna tegu on väga suure ehitisega, ca 1000 m2, mis tänases linnapildis on suur maht Tammsaare pargis, siis otsustasid autorid ehitise maa-pealse osaga mahult väiksemaks minna.
Maa-alusel korrusel on säilitatud algne ehitusalune pindala ning kasutusse on võetud kõik müüride vahel paiknevad ruumid. Kuivõrd on tegu väga tiheda avaliku ruumiga, mis on ääristatud ajalooliselt olulistest hoonetest püüab hoone jääda varjatuks, millest tuleneb ka kaldu olev katus, mille nurk rõhutab varsti Estonia teatri tagusele platsile rajatava K. Pätsi skulptuuri asukohta. |
Plansetid
BALTIC INTERNATIONAL SUMMER SCHOOL 2017
AUTHORS: Maarja Abel, Axel Larsson, Leonardo Castaman, Raimonds Bogdanovičs, Maja Mi, Maja Lindborg, Darius Narmontas, Dan Innes, Julie Skrydstrup, Linda Wallander, Elisa Sein, Martin Kohler, Jan Suchorzewski
RAIL BALTIC JAAMAHOONE "VÄRAV EESTISSE"
2017
Juhendaja: Indrek Allmann
Trassi valik
Soome ja Läti turist eelistavad sihtpunktina Tallinna, ülejäänud sihtpunktide osas on Soome ja Läti turistide eelistused erinevad.
Tallinna-Helsinki ja Tallinn-Riia suunal on suur ärireiside osakaal. Soomlased reisivad Eestisse peamiselt turismi tarbimise eesmärgil.
Eestisisene pendelränne toimub Narva-Tallinna, Tartu-Tallinna, Pärnu-Tallinna suunal.
Suurim pendelränne toimub Tallinna ja Tallinna eeslinnade vahel.
Trassidel Tartu-Tallinn, Narva-Tallinn, Pärnu-Tallinn toimub suurim liikumine.
Soome ja Läti turist eelistavad sihtpunktina Tallinna, ülejäänud sihtpunktide osas on Soome ja Läti turistide eelistused erinevad.
Tallinna-Helsinki ja Tallinn-Riia suunal on suur ärireiside osakaal. Soomlased reisivad Eestisse peamiselt turismi tarbimise eesmärgil.
Eestisisene pendelränne toimub Narva-Tallinna, Tartu-Tallinna, Pärnu-Tallinna suunal.
Suurim pendelränne toimub Tallinna ja Tallinna eeslinnade vahel.
Trassidel Tartu-Tallinn, Narva-Tallinn, Pärnu-Tallinn toimub suurim liikumine.
Tallinna jaamahoone asukoha valik
Kaubamaja tänav
Kaubamaja tänav
Kontseptsioon
Plansetid
FILMILINNAK PALJASSAARE POOLSAAREL
AUTORID: Maarja Abel, Irina Bardõbahhina